Mis on (jalgpalli)oskus?
Updated: Apr 20
Oskus on oluline mõiste meie kõigi igapäevaelus. Paremad oskused viivad parema esituseni, mis omakorda võib aidata saavutada paremaid tulemusi. Kuid kuidas määratleda oskust ja kuidas seda kõige efektiivsemal viisil omandada?
Traditsiooniline definitsioon
Reduktsionism on mõtteviis, mis ütleb, et kõik asjad on tehtud lihtsamatest või põhilisematest asjadest ja et neid saab seletada nende lihtsamate asjade abil. Reduktsionismi juured ulatuvad tagasi antiik-Kreeka filosoofideni, kes otsisid looduse ühtset alust. Reduktsionism on aidanud kaasa paljudele teadusvaldkondade arengule (näiteks füüsika, keemia ja bioloogia) ning on suureks lääne kultuuriruumi mõjutajaks.
Traditsiooniline reduktsionistlik definitsioon oskusest põhineb ideel, et oskus on stabiilne ja programmeeritud liikumistehnika, mida saab õppida korduva kordamise ja päheõppimise kaudu. See definitsioon eeldab, et õppimine ja sooritamine on eraldiseisvad järjestikused sündmused ning et oskus saab internaliseeruda indiviidi sees.
Sellest perspektiivist lähtuvalt on oskuse hindamisel oluline mõõta liikumise täpsust, kiirust ja järjepidevust. Samuti on oluline jälgida liikumise arengut alg-, kesk- ja tipptasemel. Traditsiooniline definitsioon on olnud domineeriv spordipedagoogikas ja treeningteaduses pikka aega.
Ökoloogiline definitsioon
Ökoloogiline dünaamika (ecological dynamics) on mõtteviis, mis ütleb, et kõik on omavahel põimitud ja muutuv ning et nähtusi saab seletada nende osade ja keskkonna vahelise suhtlemise abil. Ökoloogiline dünaamika põhineb 20. sajandi inglise filosoofi James Gibsoni ideedel ökoloogilisest psühholoogiast. Ökoloogiline dünaamika on alternatiivne vaade traditsioonilisele reduktsionistlikule perspektiivile, sest selle idee kohaselt on nähtused erilised ja tähenduslikud ning et neid saab mõista ainult nende enda kontekstis.
Ökoloogiline lähenemine on rohkem omane kultuuridele, mis on:
holistilised (näeb maailma tervikuna, mitte osade summana)
emergentsed (näeb nähtusi erilistena ja omavat omadusi, mida nende osadel ei ole)
interpreteerivad (näeb teadmisi konstrueerituna ja tähenduslikuna, mitte objektiivsetena ja universaalsetena)
Mõned näited sellistest kultuuridest võivad olla põlisrahvaste, idamaade ja postmodernsed kultuurid.
Ökoloogilise dünaamika definitsioon oskusest põhineb ideel, et oskus on kohanev käitumine, mis tekib sooritaja ja keskkonna vahelisest suhtlemisest. See definitsioon eeldab, et õppimine ja sooritamine on omavahel selges sümbioosis ning et oskus sõltub taju-tegevuse suhtest soorituskeskkonnas.
Sellest ideest lähtuvalt on oskuse hindamisel oluline mõõta sooritaja kohanemisvõimet, loovust ja otsustusvõimet. Samuti on oluline jälgida inimese funktsionaalsuse sobivust erinevate ülesannete ja keskkondade tingimustes. Ökoloogiline dünaamika definitsioon on olnud uuenduslik spordipsühholoogias ja liikumist uurivates teadusharudes viimastel aastakümnetel.
Traditsiooniline vs ökoloogiline
Traditsiooniline ja ökoloogiline vaade erinevad selles, kuidas nad konseptualiseerivad oskust, õppimist, varieeruvust ja harjutuste kujundamist. Traditsiooniline perspektiiv vaatab oskust kui sooritaja fikseeritud omadust, õppimist kui lineaarset protsessi liikumismustrite omandamisest, varieeruvust kui veaallikat ning harjutuste kujundamist kui viisi sooritajale informatsiooni andmisest.
Ökoloogilise dünaamika perspektiiv vaatab oskust kui sooritaja-keskkonna süsteemi paindlikku omadust, õppimist kui mittelineaarset protsessi liikumislahenduste uurimisest, varieeruvust kui loovuse allikat ning harjutuste kujundamist kui viisi soorituskeskkonnast informatsiooni valimisest.
Traditsiooniline ja ökoloogiline perspektiiv praktikas
Traditsioonilisi reduktsionistlike ja ökoloogilisi ideid saab illustreerida erinevate spordialade näidete abil. Näiteks kasutatakse jalgpallis traditsioonilist lähenemist, kui treener õpetab mängijatele kindlaid tehnikaid nagu söötmine, pallikontroll, erinevad löögid jne. Sellisel juhul on treeningud sageli staatilised, struktureeritud ja isoleeritud, ilma vastaste või muutuvate tingimusteta. Treener annab mängijatele palju juhiseid ja tagasisidet ning hindab nende sooritust liikumise kvaliteedi ja kvantiteedi alusel.
Ökoloogilise lähenemise näiteks loob treener mängijatele erinevaid olukordi, kus nad peavad kasutama oma taju ja otsustusvõimet. Sellisel juhul on treeningud dünaamilised, paindlikud ja integreeritud, koos vastaste ja muutuvate tingimustega. Treener annab mängijatele vähe juhiseid ja tagasisidet ning hindab nende sooritust kohanemisvõime ja loovuse alusel.
| Eelised | Puudused |
Traditsiooniline lähenemine | Lihtne ja selge definitsioon oskusest kui liikumise tehnikast. | Eirab sooritaja ja keskkonna vahelist suhet ja selle mõju oskusele. |
| Lihtne ja selge meetod oskuse õpetamiseks ja hindamiseks. | Eirab taju-tegevuse suhet ja selle olulisust oskusele. |
| | Eirab varieeruvuse ja kohanemisvõime rolli oskuse arendamisel ja esitamisel. |
Ökoloogiline lähenemine | Põhjalik ja paindlik definitsioon oskusest kui kohanevast käitumisest. | Keeruline ja abstraktne definitsioon oskusest, mis nõuab sügavat mõistmist. |
| Põhjalik ja paindlik meetod oskuse õpetamiseks ja hindamiseks. | Keeruline ja abstraktne meetod oskuse õpetamiseks ja hindamiseks, mis nõuab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi. |
| Sobib hästi dünaamilistele või muutuvatele keskkondadele, kus on vaja kohanemisvõimet või loovust. | |
Järeldus
Oskuse definitsioon on oluline teema nii spordis ja ka teistes eluvaldkondades, sest see mõjutab suuresti seda, kuidas eeldame, et inimene uusi oskusi omandab ja kuidas siis pedagoogid või treenerid uusi paremaid oskusi omandada aitavad. Traditsiooniline ja ökoloogiline perspektiiv pakuvad erinevaid viise oskuse mõistmiseks ja arendamiseks. Traditsiooniline perspektiiv rõhutab liikumise tehnikat ja stabiilsust, samas kui ökoloogilise dünaamika perspektiiv rõhutab käitumise kohandamist ja varieeruvust. Mõlemal perspektiivil on oma eelised ja puudused ning need võiksid sobida erinevatele eesmärkidele ja kontekstidele.
Loodan, et see koostöös AI-ga loodud postitus aitab luua selgust mõistmaks erinevaid vaateid oskuse käsitlemiseks. Kui soovid rohkem teada saada traditsioonilise ja ökoloogilise dünaamika perspektiivist oskuse ja oskuste omandamise kohta, siis soovitan lugeda:
Davids et al. (2013). Dynamics of skill acquisition: An ecological dynamics approach. Human Kinetics.
Renshaw et al. (2019). Nonlinear pedagogy in skill acquisition: An introduction. Routledge.
Seifert and Davids (2017). Ecological dynamics: A theoretical framework for understanding sport performance, physical education and physical activity. Movement & Sport Sciences - Science & Motricité, 95(1), 1-15.
Woods et al. (2020). Sport practitioners as sport ecology designers: How ecological dynamics has progressively changed perceptions of skill “acquisition” in the sporting habitat. Frontiers in Psychology, 11(654), 1-12.